Tänase raudteelaste päeva puhul siis väike mõtisklus raudteega seotud karjäärivalikutest:
"Seda teadaannet kuulsin ma linnalähedase eletrirongi vagunis. Akende taga kihutas kuhugi kõrvale märg talvine mets, masinist aga luges väljuhääldis ette, milliste erialade töölisi raudteevalitsus vajab. Suhteline õhuniiskus oli sada protsenti. Nimetatud erialadest ei osanud ma ühtegi, miskipärast tegi see mind kurvaks. Viimasena nimetati selles kaotatud võimaluste loetelus pöörmeseadjaid. "Üksikud pöörmeseadjad saavad koha ühiselamus" - lõpetas väljuhääldi oma jutu.
Ma olin alati olnud üksik, kuid ealeski mitte üksik pöörmeseadja. Ma ei saa öelda, et mulle oleks meeldinud üksindus, ja ka pöörmeseadja amet ei tundunud mulle üleliia ahvatlev. Kuid sõnaühendis "üksik pöörmeseadja" oli mingi seletamatu võlu, selles oli midagi sedavõrd lootusetut ja kodutut, allasurutut ja haledat, et ma aegaviitmata eletrirongilt maha tulin ja raudteevalitsust otsima läksin."
Aleksandr Žitinski "Pöörmeseadja"