Isa küsis vanaema käest: "Kudamuudu sa pildi pääle tahad tulla? Kas tahad mõne ilusama asja ka kätte võtta?"
Vanaema torises: "Ei tää, mes iluasju sel vanamooril änam tarvis on! Mul jo süle lilla täis, kas sii põle siss ilus?"
Isa ajas oma: "Oina Aadu kõige ilusam asi olli põrsastega emmis, Aadu laskis enese siaaias emmise kõrval üles võtta, teise kainla all teine põrsas. Savikoti Vaike tahtis jälle kangesti õmlusemasina pilti. Pandis käe vända pääle ja tegi nigu õmless, isi tegi suu ästi veiksess ja aas silmad päha punni. Ei tää, miks ta isi nii irmsa näo tegi?"
Vanaema lausus: "No ku kõigil on sihandsed tahtmesed, siss mina tahass, et sa mind selle loksipiindra juures lapsega üles võtass. Niid viil minu ema istutatud loksid."
Ma ei kannatanud enam oodata ja nõudsin: "Ma tahass jalgrattapumba kätte võtta!"
Isa imestas: "Vaata, kui ää mõte! Kis pärast pilti vaatab, arvab, et sul on toanurga taga ehk jalgratas isi kah varjus. Nüüdse aja inimese lillekimp ongi jalgrattapump ja mutrevõti. Ka sa mutrevõtit ei taha ka kätte võtta?"
Viivi Luik "Seitsmes rahukevad"
1 comment:
eks katusetiigre nahast muhv on ka ilus asi.
Post a Comment