advent annelinnas

kui sa seisad advendiajal annelinnas 9-korruselise maja ees,
mille igal aknal särab plastikust elektriküünaldega kolmnurk,
siis selles vaatepildis on midagi optimistlikku.
üheksakordne noolterivi, mis osutab üles.
mõtted on igavikulised nagu "Laika vari Kuu peal" (Jürgen Rooste väljend vist)

vaatepilt ise on sihandne:

käisin käsmus

sügisel käisin esimest korda elus käsmus

kõndisime ümber poolsaare just metsa ja mere piiril

meri oli horisontaalne ja mets vertikaalne

kirjutasin sellest vaatepildist raulmeeleliku piltluuletuse:

no ja siis

No ja siis ma mõtlesin, et kooliasju on parem kirjutada, kui alustuseks väike tobi teha.
Tuppa tulles selgus aga, et siis ei ole parem kooliasju kirjutada, vaid hoopis luuletusi.
Näiteks.

 

Meeleheide

Kui sa ei armasta mind

Seepärast

mis minus head

Siis armasta

Mis minus halba!

Karjatas mees

Ja heitis

katuselt lamba

Kusagil kaugemal

Väikene laps

Kaotas hamba

*

Jah,

Meile meeldib süüa kala.

Kalas on palju valku

Kalas on palju luid

Kalas on palju liha

Aastas on palju kuid

Mil võib süüa kala.

Jah,

Meile meeldib süüa kala.

Kala teeb ilusaks keha

Kala teeb ilusaks vaimu

Kala teeb ilusaks hinge

Kalal on ilusad maimud.

Jah,

Meile meeldib süüa kala.

Kui kala ei ole laual

Olen kurb,

Vaatan laua alla –

Äkki on kala seal,

Aga kala ei ole ega tule

Enam siia.

*

Ja ilm oli hall

Ja ilm oli hall

Nagu piibusuits

Ja ilm oli hall

Nagu teetassi aur

Ja ilm oli hall

Nagu roostes vihmaveetoru

Ja ilm oli hall

Nagu vanaema dressipüksid

Ja ilm oli hall

Nagu küünemust

Ja ilm oli hall

Nagu pliiatsisüsi