Mees tuli koju ning pani mantli toolileenile. Mantel oli vihmamärg.
Niipea, kui mees selja pööras, ning nööbid arvasid, et neid ei märgata, hakkas üks neist vaikselt minema hiilima. Mees pööras välkkiirelt ringi:
"Ei lähe sa kuhugi, sunnik!"
Ning lõi nööbi laiaks nagu kärbse.
Nööbid püsisid vagusi.
Mees pani tuhvlid jalga ning hakkas tuhaämbrit otsima.
Nööbid nihelesid ebamugavalt. Veel üks tegi argliku liigutuse ukse suunas.
Mees, liiga haaratud süte kraapimisest, oli nende poole seljaga.
Nööbid laskusid kükakile ja veeresid mantli alläärde välja, päris maha veel keegi end kukutada ei julenud.
"Ah sa, pagan!" karjatas mees, kui ahjuroop talle jala peale kukkus.
Nagu herned kaunast olid nööbid robinal maas ja padavai uksest välja!
Kui mees ahju kütte sai, polnud mantlil enam nööbilõhnagi.
No comments:
Post a Comment