Ettepanek

Mees istus pargipingil ja põrnitses oma Kinganina.

„Kas tead, mul on sulle üks jutt,” ütles mees oma Kinganinale, „Ma olen sinuga harjunud. Mulle meeldib, kuidas sa lõhnad ja kuidas sa välja näed. Mulle meeldib see, et sa minuga kõikjal kaasas käid. Olgu see siis Rooma sillutis või tolmune Kaarepere külavahetee.”
Kinganina vaikis ootusärevalt.

„Kas mäletad veel seda vihmasadu, kui lasin sul läbimärjaks saada ning ülejäänud õhtu veetsid radiaatori ääres kuivades?” jätkas mees, „Või seda ärevat hommikut, kui arvasin, et olen su kaotanud ja otsisin kõikjalt taga, aga sina olid lihtsalt Mukiga jalutama läinud?”
Kinganina naeratas oma kõige särvamat mustaviksilist naeratust.

„Igatahes, oleme juba pikka aega koos olnud ning paljutki läbielanud. Ometigi ei tee see kergemaks seda, mida öelda tahan. Pigem vastupidi.”
Kinganina noogutas mõistvalt.

„Ma, ma tahaksin,” alustas mees, „Ma tahaksin sinuga pere luua.”
„Olgu peale,” vastas juhuslikult läheduses viibinud tüdruk.