LUGU KOLLASEST LEHMAST

Täna oli vihmane ilm, nii et sirvisin pilte.

LUGU KOLLASEST LEHMAST
Franz Marcile

Jooksis kollane lehmake, jooksis, kuni väsis.
Vaatas siis ringi, nägi võililli, ning rõõmustas, nägi Päikest, ning rõõmustas enamgi veel, sest ka need olid kollased.
Ta oli üks väga rõõmus kollane lehm.
Siis läks ta ülemeelikuks kätte. „Tule mulle naiseks,” ütles ta Päikesele. Too vaid punastas ning vajus looja siniste mägede taha.
Kollane lehm hakkas jälle jooksma. Siniste mägede poole, mille taha tema tulevane oli peitunud. Jooksis üle rohelise ja punase, kollase ja musta, ka üle valge jooksis, aga armsamani
ei jõudnud.
Õpetlik oleks see lugu, kui ta nii lühike poleks.